Tsitaadid — lehekülg 151

Patrioodid räägivad alati suremisest kodumaa eest, kuid mitte kunagi kodumaa nimel tapmisest.

Mõnigi asi paistab senikaua võimatu, kuni sa seda proovinud ei ole.

Sümpaatia võib üles äratada nii mõnegi suikuva võime.

Kõik asjad kuuluvad sellele, kes oskab neist rõõmu tunda.

Kahtlemata suudavad vaid need end otsustavalt maksma panna, keda nende sünnipära tõukab kindlalt ühes suunas. Neist aga, kes on ristumise saadused ja kelles elavad kõrvuti vastakad nõudmised, mis üksteist neutraliseerides järjest tugevnevad, saavad kriitikud ja kunstnikud.

Sõjas ei ole midagi head, peale selle lõppemise.

Igaüks teist on Jumalik. Jumalik on alati olemas igaühes meis.

Seadus oma pühas võrdõiguslikkuses keelab nii rikkail kui ka vaeseil sildade all magada, tänavail kerjata ja leiba varastada.

Thwackum mõistis õigust, jättes halastuse taeva hooleks.

Olen kaine nagu kohtunik.

Väärteod nagu voorusedki, tasuvad enda eest ise.

Ükski seadus pole mulle püha peale minu loomuse. Hea ja halb on vaid sildid, mida võib kergesti ümber vahetada; pean õigeks kõike, mis järgib mu põhilaadi; valeks kõike, mis tegutseb selle vastu.

Kui jõuad kuriteopaigale, siis Macavity't seal pole!

Seadus on tehtud võllaroogade meeleheaks.

Kui lihtne klikiaegadel on avalikul õhinal
kinni mätsida eraisikute süüasju.

Eks ole solvatute asi andeksand,
sest solvajatel pole kombeks vabandada.

“Kui seadus seda ette näeb,” ütles härra Bumble... “siis on seadus eesel... idioot.”

Enamik inimesi põlgab iseend, arvab, et on väärtusetu ega pea end armastusväärseks.

Ma ei liituks iial ühegi ühinguga, mis on nõus mind oma liikmeks vastu võtma.

Ükski inimene ei tunne sügaval oma sisimas enda vastu erilist austust.