Tsitaadid — lehekülg 143

Ainult tobu võib endale ette kujutada, et kui rahuajal õpetada inimest arg olema, siis hakkab ta sõjas lõvina käituma.

Tõe rääkimiseks ei ole palju sõnu vaja.

Võta kaasa ainult mälestused, ära jäta maha midagi peale jalajälgede.

Kui kõik loomad oleksid kadunud, sureksid inimesed suurest hingeüksindusest.

Kes pidevalt rüvetab oma aset, see lämbub ühel ööl omaenda saastas.

Maa ei kuulu inimesele, vaid inimene maale.

Higi säästab verd, veri säästab elusid, mõistus säästab mõlemat.

Ära ütle inimestele kunagi, kuidas asju teha. Ütle neile, mida teha, ja nad üllatavad sind oma leidlikkusega.

Rumal ja vale on taga nutta mehi, kes surid. Selle asemel peaks me Jumalat tänama, et sellised mehed elasid.

Hea lahendus kohe on parem, kui täiuslik lahendus kümme minutit hiljem.

Ärritumine on mõttetu, sest see on alati suunatud sellele, mis on juba möödunud.

Mäletasin vaid, et ta armastab mind, et ta tahab mind, et ma kuulun talle.

Ma tulin lihtsalt selleks, et olla su sõber. Su parim sõber veel viimast korda.

Minevik on minevik ja seda ma muuta ei saa.

Nüüd on sinu kord mulle mitte haiget teha.

Meil mõlemal on need, kelleta me ei suuda elada.

Aeg on tähtsusetu, me ei märka kunagi selle möödumist.

Loodus ei tunnista peatumisi oma igaveses liikumises ja karistab igasugust tegevusetust.

Sa ei saa millestki aru enne, kui pole seda oma vanaemale ära seletanud.

Lennukas mõte on kallim vara kui teadmised.