Tsitaadid — lehekülg 14

Kui näen ja kuulen sind,
siis usun salamahti,
et noa ja kahvliga
end võtad riidest lahti.

Oo imet!
Kauneid olendeid kui palju!
Kui ilus inimkond on!
Hea uus ilma,

Ainult see armastab ennast, kes on vaadanud silma ka kõigele sellele, mida ta enda juures näha ei tahaks. Kui oled seda tunnistanud, julged end armastusele avada. Ei saa oma nõrkusele silma vaadata, end samal ajal armastusele avamata. Alles siis tead, kes sa oled. Ei ole enam midagi varjata ega peita, kõik on enesele andeks antud“.
”Aga mis häbitundest saab“
”Armastus sulatab selle endasse. Häbitunne on armastuse vastand, isiksust alavääristav ja hävitav jõud. See hävitab su väärikuse ja tahtejõu".

Või arvasid ehk,
et ma elu peaksin vihkama,
põgenema kõrbe,
sest et viljaks ei valmi

Selge arusaamine on teil vaid siis, kui teie mõistus ei ole aheldatud usu külge nagu ahv tulba külge. Te saate väga selgelt mõelda ainult siis, kui teil ei ole eelarvamusi. See tähendab tegelikult seda, et saate mõelda selgelt, lihtsalt ja sirgjooneliselt ainult siis, kui teie mõistus ei aja taga ohtusid ning on seetõttu vaba hirmust.
Selge arusaamine on võimatu siis, kui rahulolematuse kaudu ajate taga mingit tulemust või püüate rahulolematust lämmatada sellepärast, et tahate iga hinna eest rahu ja vaikust. Kui te ei salli tülitamist, siis on selge mõtlemine võimatu.
Olles rahulolematu kõigega — oma eelarvamustega, oma uskumustega, oma hirmudega — ning sealjuures ei otsi tulemust, siis see rahulolematus ise juhib teie mõtte fookusesse, mitte mõnda erilisse objekti või erilisse suunda, vaid teie mõtlemise protsess muutub väga lihtsaks, sirgjooneliseks ja selgeks.