Tsitaadid — lehekülg 138

Ta meenutab mulle inimest, kes pärast vanemate tapmist, kui kohtuotsust hakati just välja kuulutama, palus halastust ettekäändel, et ta olevat orb.

Miks ei saa rahulikult usaldada rahva lihtsat õiglustunnet? Kas on maailmal loota veel millelegi paremale või samaväärsele?

Saks pole nagu meie, normannid. Ta kombeis puudub lihvitus, ent karta maksab teda siis vaid, kui õiglustunne riivatud. Kui seisab härjana, kulm kortsus, pilk silmis morn ja tusane ja toriseb: “See pole aus mäng,” siis hoia saksist eemale.

Uskuge mind, kui inimene teab, et ta kahe nädala pärast üles puuakse, siis pole tal keskendumisega erilisi raskusi.

Iga inimese loomulik kohustus on anda enda panus ühiskonna vajaduste rahuldamisse; vaid selle kohustuse täitmist peaksidki seadused temalt nõudma.

Seadusandjast pole üksnes edev, vaid lausa ebamoraalne välja töötada loodusseadustega vastuolus olevaid seadusi ning ähvardada nende mittetäitjaid surmaga. See on nagu kuritegude kunstlik tekitamine eesmärgiga nende eest karistusi määrata.

Tavaõigus ei järgi oma arengus loogikat, vaid kogemusi.

Pole — lihtsalt tähtis, vaid äärmiselt tähtis, et õiglust ei seataks lihtsalt jalule, vaid et selle jaluleseadmine oleks ilmselge ja üheselt mõistetav.

“Õiglus” on jalule seatud ja Surematute President [Aechylose väljend] oli oma mängu Tessiga lõpetanud.

Ma naudin paranemist. See on see, mis annab haigusele väärtuse.

Minu kindel veendumus on, et inimesed suudavad kokku leppida ainult selles, millest nad ei ole tegelikult huvitatud.

On kolm seletamatut asja: linnu tee taeva all, laeva tee merel ja mehe tee naise juurde.

Et tõeni jõuda, peab igaüks püüdma kaitsta oma vastase arvamust.

Ja kui Jeesus Kristus jätaks mind seepärast lunastamata ning jumal saadaks mu põrgu, siis lähen ma rahuliku meelega, sest kusagil peab ometi inimene leiduma, kes kaitseb tõde ja õigust jumala endagi ees.

Oli paratamatu, et üksik inimene ei muutnud ümbrust, vaid ümbrus pidi muutma üksiku inimese, kui see ei tahtnud hukkuda, paremal korral jääda üksinda.

Inimesel võib ka üle kahekümne sõbra olla, kui ta aga ise pole liig uhke ja nõudlik.

Sõber mõtleb ikka, nagu sugulanegi, et temal on oma sõpruse või suguluse tõttu õigus midagi saada. Aga sa tead isegi, et niipea kui inimesed jõuavad õiguseni, siis pole rusikad enam kuigi kaugel. Sellepärast annan sulle nõu: kui tahad kellegagi sõbraks jääda, siis ära otsi temalt kunagi abi ega laena temalt raha.

Kõik aimasid, et sõnu ei kuulutata tõe ja õiguse pärast, vaid selleks, et neist oleks kasu. Tõde ja õigus isegi pole muud kui see, mis kasulik.

See on ikka nõnda, mu laps, et kui naisterahvaga midagi sünnib, siis naerdakse, aga kui mehega, siis ei naera keegi. See oli nõnda enne vabadust ja jääb ka vabadusega.

Kunst on see, mis loob elu, loob huvi, loob tähtsuse, et me nende üle mõtiskleksime ja neid rakendaksime, ning ma ei tea midagi, mis võiks selle protsessi ilu ja jõudu asendada.