Tsitaadid — lehekülg 137

Religioon ei reformi eales inimkonda, kuna religioon on orjus.

Ma ei pea hirmu tundma. Hirm tapab aru. Hirm on väike surm, mis toob endaga täieliku hävingu. Ma vaatan oma hirmule näkku. Ma lasen sel minna enesest üle ja läbi. Ja kui hirm on möödunud, pööran ma oma sisemist silma, et talle järele vaadata. Seal, kuhu läks hirm, pole midagi. Ainult mina olen alles.

Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste rikuvad ja vargad sisse murravad ja varastavad.

Tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.

Varastatud vesi on magus.

Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud! Õelate tee on nagu pilkane pimedus: nad ei tea, mille peale nad komistavad.

Kes on pannud sind meie ülemaks ja kohtumõistjaks?

Ja Kain ütles Jehoovale: “Mu karistus on suurem, kui ma suudan kanda!”

Õigus ilma jõuta on abitu, jõud ilma õiguseta on türannia... Oskamata teha õiglast tugevaks, oleme pidanud tugevat õiglaseks.

Ausad inimesed on nagu pehmed istepadjad, millel kelmid lösutavad.

[Iraani-vastase ürituse kohta] Kuuldes sõna “kriminaaljälitus” muutus minu meelsus tunduvalt.

Seadused on mõeldud rikkumiseks.

“Mõned räägivad, et elu peale surma pole olemas,” ütles õpilane. “Kas tõesti?” ütles Meister. “Kas see pole kohutav — surra ja mitte kunagi enam näha, kuulda, armastada, rõõmustada...” kurvastas õpilane. “Sa leiad, et see on kohutav? Aga enamik inimesi elab just nii juba enne surma,” vastas Meister.

Inimese võime õigust mõista teeb demokraatia võimalikuks, ent inimese kalduvus ebaõiglusele teeb demokraatia vajalikuks.

Tarbetud seadused nõrgestavad vajalikke.

Kui lõputu meil oleks aeg ja elu,
see ujedus, mu kallim, poleks kuritegu.

Kurjategija on sageli inimene, kes on jätnud midagi tegemata, mitte tingimata see, kes on midagi teinud.

Mõtle, mida õiglane otsus eeldab, ning otsusta vastavalt sellele; hoidu põhjendamast, sest sinu otsus on tõenäoliselt õige, põhjendus on aga kindlasti vale.

Me ei müü ega keela õigusemõistmist kellelegi ega viivita õigluse jaluleseadmisega.

Õigusteadusel on ühiseid jooni mustkunstiga: sulle naeratatakse ja samal ajal tehakse su taskud tühjaks; teaduse äärmisest ebamäärasusest saavad kasu selle professorid, aga mitte õiglus ise.