Tsitaadid — lehekülg 134

“Teil on vist magus elu,” ütles talle üks barrista, “et joote nii mõru kohvi.”

Viimane kui üks vaba valik, mida te iial teete, kasvab välja kahest ainuvõimalikust mõttest: armastusmõttest ja hirmumõttest.

“Kui tulevik head toob, on see meeldiv üllatus,” ütles ettekuulutaja. “Kui halba, siis kannatate te ammu, enne kui see üldse juhtuma hakkabki.”

Iga otsimine algab alati Algaja Õnnega. Ja lõppeb alati Võitja Läbikatsumisega.

See, kes Oma Loo järgi elab, oskab kõike, mida vaja. Ainult üks asi muudab unistuse võimatuks: hirm ebaõnnestumise ees.

Armastus ei lahuta inimest kunagi tema Oma Loost.

Suures linnas, keset patuseid inimesi ja erutavaid peibutusi pühak olla ei ole nii raske. Inimene näeb kohe, mida see, millest ta lahti ütleb, väärt on. See on palju kergem, kui olla pühak kloostris, kus päevad läbi vaikitakse.

Tõelised sõbrad on me kõrval siis, kui meil midagi korda läheb. Nad toetavad meid, rõõmustavad meie võitude üle. Valesõbrad on need, kes ainult siis, kui on raske, ilmuvad kohale, kurb nägu peas, “solidaarsusest”, kuid tegelikult pakub meie kannatus neile oma õnnetus elus vaid lohutust.

Viha jõud ei vii sind kusagile, kuid andestuse jõud, mis ilmneb armastuse kaudu, suudab su elu positiivses suunas muuta.

Kirjutamine on üks üksildasemaid tegevusi maailmas. Kord kahe aasta järel istun ma arvuti taha, vaatan oma hinge tundmatut merd ja näen, et seal on paar saart — mõtted, mis on arenenud ning valmis, et neid lähemalt uurida. Siis võtan oma paadi — mille nimi on Sõna — ning otsustan sõuda saareni, mis asub kõige lähemal.

Olen üks oma raamatute lugejaist. Need näitavad mulle midagi, mida juba teadsin, kuid millest polnud teadlik.

Kui kannatus kord juba olemas on, tuleks ta vastu võtta, sest ainult teeseldes, et teda pole, kannatus ära ei lähe. Ja kui rõõm kord juba olemas on, tuleks ka tema vastu võtta, kuigi kardad, et ühel päeval ta lõppeb.

Ainus võimalus kannatust vältida, on armastamisest keelduda.

Ainult kerjused ei teeskle õnnelik-olemist — vastupidi, nad teesklevad, et on kurvad.

Kui ma tahaksin edasi anda ühte sõnumit, siis kirjutaksin ühe lause, mitte raamatu.

Mida enamat sa oled, seda enamaks sa võid saada ja mida enamaks sa saad, seda enamat võid sa ikka veel olla. Sügavaim saladus on selles, et elu ei ole avastamise protsess, vaid loomise protsess. Sa ei avasta ennast, vaid lood ennast uuesti. Sestap ära püüa avastada, kes sa oled, püüa teha kindlaks, kes sa tahad olla.

Ülima loogika järgi ei saa te ennast kogeda niisugusena, nagu te olete, seni kuni te pole kokku puutunud sellega, mida te ei ole.

Ära kadesta edu ega haletse ebaõnnestumisi, sest sa ei tea mitte, mis on selle hinge arvates edu või ebaõnnestumine.

Kui lumehelves on oma mustri poolest täiuslik, kas sa ei arva, et sedasama võib öelda millegi nii võimsa kohta nagu on sinu elu?

Maailm eksisteerib just niisugusena, nagu ta on, et teie saaksite neid otsuseid teha. Kui maailm eksisteeriks täiuslikus olekus, oleks teie iseduse loomise eluprotsess piiratud. Sellele tuleks lõpp. Advokaadi karjäär lõpeks homme, kui ei oleks enam kohtuskäimisi. Arsti karjäär lõpeks homme, kui ei oleks enam haigusi. Filosoofi karjäär lõpeks homme, kui ei oleks enam küsimusi.