Tsitaadid — lehekülg 125

Ükski laps ei sünni kurjategijana; ükski laps ei sünni ka inglina; ta lihtsalt sünnib.

[Seistes silmitsi mõrvasüüdistustega] Olen täiesti, sajaprotsendiliselt süütu.

Lähme aga ära türmi. Seal laulame me kaks kui linnud puuris.

Näe, kuidas kohtunik sõitleb kohtlast varast. Kuule, ütlen sulle kõrva sisse: vahetagu kohad, ja — kummast käest? — kumb on kohtunik, kumb varas?

Me ehitame lumememmesid ja nutame, kui need lõpuks sulavad laiali.

Hirmus pole mitte surm, vaid teadmine tema saabumisest.

Ülikool ei ole ainult õppimine ja õpetamine, vaid vaimne kliima, mida ei saa iseenesest tekitada nagu ka inglise muru.

Suudlemine on kuidagi teistmoodi kui sport.

Kõigepealt raha, siis voorused.

Iga naine peaks abielluma. Aga mitte mees.

Kes vargust naerab — vargalt näppab see.

Iga ausa mehe riided on vargale parajad.

Kas saab siis andeks see, kes püsib patus?

Mu kõne torgaku, ent mitte oda!

Poliitikas on asju, mida räägitakse kohe, asju, mida räägitakse hiljem, ning asju, mida ei räägita kunagi.

Mõnikord on poliitikutel pettekujutlus, et nemad juhivad riiki. Tegelikult käib elu omasoodu.

Minu kui vanema poliitiku rõõm ongi näha, et poliitikasse tulevad noored on paremad, kui meie oleme olnud. Kahju, et ajakirjandus ei mära neid, kes tulevad heast tahtest, mitte grupihuve esindama või rikkaks saama. Näen, kuidas nad teevad tööd ja mismoodi kujuneb välja Eesti poliitika homne päev. Vaatan rahulikult tõsiasjale, et meie põlvkonna aeg saab ümber.

Euroopa traditsiooni kohaselt kuulub ajakirjandus kultuuri valdkonda.

Kui poliitika muutub ajalooks, siis ta ühtlasi muutub kultuuriks.

Inimese esmane vajadus on olla informeeritud.