Tsitaadid — lehekülg 121

Kui kurdetakse oma elu üle, siis tuleneb see peaaegu alati sellest, et temalt on nõutud võimatut.

Üksainuke tähtsusetuna tunduv tegu, mis on korda saadetud mõtlematult ja kergemeelselt, võib otsustada kogu elu.

Sügavaimale inimloomusele on omane kustutamatu janu vaimse vara järele. Sõltuvus välistest, ainelistest hüvedest võib aga meid teha inimeste ja juhuste orjadeks.

Elu koosneb enamasti lühikestest otsustavatest tegudest, millele järgnevad pikemad ja rahulikumad ajavahemikud. Nende viimaste kestel tuleb korjata kogemusi ja omandada ning kinnitada põhimõtteid, mille järgi on võimalik vaistlikult, ilma pikema järelemõtlemiseta tegutseda.

Et rahvas oleks varustatud eksisteerimiseks kõige hädavajalikuga, sellest ei piisa; on veel vajalik, et ta omaks seda, mis teeb elu meeldivaks.

Maailm on nagu leilisaun — mida kõrgemal seistakse, seda rohkem ka higistatakse.

Elu on nagu sibul, mida kooritakse nuttes.

Kondoomiga seksida on sama, mis kindaga müüri laduda.

Kui sa tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi.

Ilma võitluse ja kannatusteta pole ühtki inimelu.

Ainult see väärib vabadust ja elu, kes nende eest peab iga päev võitlema.

Elu on sõjakäik, mitte lahing; tema vältel langeb meile osaks nii kaotusi kui ka võite.

Eluteadus sarnaneb rohkem sõja- kui tantsukunstiga.

Tõeline kangelaslikkus seisneb selles, et ollakse eluraskustest üle, ükskõik mis kujul need ka iganes meid võitlusse kutsuksid.

Esimene vaenlane, kellega elus tuleb võidelda, oleme me ise.

Maailm kuulub sellele, kes rõõmsalt rändab kõrgete eesmärkide poole.

Et kõiki oma jõude liikvele sundida, peab inimene võtma endale mõne õilsa eesmärgi, mis suudaks teda vaimustada.

Pole midagi muud, mis teeks elu talutavamaks kui pidev tegutsemine kindla eesmärgi nimel.

Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse.

Väikeste sammudega suurte eesmärkide poole — tähendab palju võita ja vähe kaotada.