Tsitaadid — lehekülg 120

Korraldage oma elu nõnda, et iga hetk sellest oleks tähendusrikas.

Elu on pikk, kui me oskame teda kasutada.

See, kes jätab kõik juhuse hooleks, muudab oma elu loteriiks.

Suurim elukunst seisneb teiste inimeste tundmaõppimises.

Elamist ainut enesele ei saa nimetada eluks.

Inimese elu peaks olema kaunis igast vaatenurgast nagu skulptuur.

Me elame tõeliselt endale ainult siis, kui elame teistele.

Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges ainult omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele.

Meresõidul tuleb alistuda tüürimehele, elus tuleb alistuda inimesele, kes on teistest arukam.

Elu sarnaneb raamatuga, mida rumal pealiskaudselt lehitseb, tark aga loeb järelemõtlikult, kuna ta teab, et seda on võimalik lugeda ainult üks kord.

Tuleb aegsasti harjuda kahe asjaoluga, kui ei taheta, et elu muutuks talumatuks: need on ajahammas ja inimeste ülekohus.

Vältige neid, kes püüavad teis kõigutada usku saavutada elus midagi silmapaistvat.

Elu kauneim mõte ei peitu pinnapealses edasiliikumises, vaid uurimises, otsimises ja süvenemisrõõmus.

Pole midagi, mida inimesed tahaksid rohkem hoida kui oma elu, kuid ometi pole midagi, mida nad vähem hoiavad.

Elu kestab kaua, kui ta on täiuslik. Mõõtkem teda siis tegudega ja mitte ajaga.

Et elu oleks mõtleva inimolendi vääriline, peaks see alati kulgema tõusutähe all. Me peaksime alati püüdma teha rohkem ja paremini kui möödunud aegadel.

Enamik tülisid saavad alguse eelaimdustest ja eeldustest.

Usklikud on need, kes iseenda eluga hakkama ei saa.

Ma ei eita, et inimelu hädad on suured ja loendamatud, kui me aga pöörame tähelepanu elu teisele küljele, siis näeme paljut, mis teeb elu õnnelikuks ning meeldivaks.

Me ei saa välja tõmmata ühtainsatki lehte oma eluraamatust, kuigi võime tulle visata kogu raamatu.