Tsitaadid — lehekülg 108

Tapa inimene ja sa oled mõrvar. Tapa miljoneid inimesi ja sa oled vallutaja. Tapa kõik ja sa oled jumal.

Teadus on teinud meist jumalad juba enne, kui me oleme väärt olemaks inimesed.

Ma tunnen veel mõnda elu Sõna, kuid ma ei oska neist moodustada enam Lauset.

Võib esineda hetki, kus me võime soovida, et tulevikku ehitaks mineviku inimesed.

Alati andesta oma vaenlastele — miski ei ärrita neid rohkem.

Inimene on loom, kes mõistab, et ta tapab.

Kõige kasulikumad on need nõuanded, mida on kõige kergem järgida.

Inimene eksib niikaua, kuni ta edasi püüab.

Peab olema vaene, et tunda andmisrõõmu.

Mitte keegi pole nii metoodiline kui täielik logeleja ega ole aja arvestamisel nii piinlikult täpne kui see, kelle aeg pole midagi väärt.

Jumalad varjavad inimest eest surma õnne, et neil oleks lihtsam taluda elu raskusi.

Minul, kes ma pole kunagi kedagi tahtlikult kurvastanud, ei kõlba kurvastada iseennast.

Inimeses toimuvad hüpped on väga tähtsad, kuid veel olulisem on, kui suur on nende hüpete vaheline kaugus.

Jumal on kera, mille keskpunkt on kõikjal, aga mille pinda pole mitte kusagil.

Maailmas pole moraalseid nähtusi, on vaid nähtuste moraalne tõlgendamine.

Progressi häda on selles, et see kulgeb edasi, mitte tagasi.

Originaalsus ei seisne selles, et öeldakse, mida keegi pole öelnud, vaid selles, et öeldakse seda, mida ise mõeldakse.

Kui hirmus on mõelda, et see, mida inimesed meie kohta räägivad, on tõsi.

“Sa ei meeldi mulle. Miks? Seepärast, et ma pole sellele tasemele tõusnud.” Kas on mõni inimene kunagi nii vastanud?

Vana viga on alati populaarsem kui uus tõde.