Tsitaadid — lehekülg 102

Me ei pea külastama hullumaja, et leida haigeid mõistuseid; meie planeet on universumi vaimuhaigla.

Kõik on lihtsam kui sa arvad ja samal ajal keerukam kui sa ette suudad kujutada.

Ma oleks pigem Merkuur, väikseim seitsmest (planeedist), tiirlemas ümber päikese, kui esimene viiest (kuust), tiirlemas ümber Saturni.

Vahel on nii, et isegi kui vanglauksed pärani avada, otsustab vang mitte põgeneda.

Minevikus pole kunagi midagi toimunud — kõik toimus olevikus. Tulevikus ei saa kunagi midagi toimuda — kõik juhtub vaid praeguses hetkes.

Kui sa oled olnud eluohtlikus olukorras, siis sa tead, et see polnud probleem. Su mõistusel polnud aega lollustega tegeleda ja sellest probleemi teha. Tõelises hädaolukorras mõtted vakatavad; sa oled täielikult olevikuhetkes ja sind valdab midagi palju võimsamat. Hädaolukorras sa kas jääd ellu või sured. Sõltumata lahendusest pole see probleem.

“Kuidas” on alati olulisem kui “mida”.

On praegune hetk. Küsi endalt, mis on su “probleem” praegu, mitte tuleval aastal, homme või minuti pärast! Mis praegusel hetkel viga on? Praeguse hetkega saad sa alati hakkama, aga tulevikuga mitte kunagi — ja sa ei peagi seda tegema.

Kuula vaikust igalpool, see on kõige lihtsam viis olla olevikus. Isegi kui sind ümbritseb müra, on selle taga ja müra vahel alati kusagil vaikus.

Hetkel, mil sa tõeliselt andestad, saad sa tagasi oma väe, mille olid kaotanud oma mõistusele ja mõtetele.

Nimed on suur müsteerium. Ma pole kunagi päriselt aru saanud, kas laps kujundab nime või kohaneb ise nimele vastavaks. Aga kindel on, et kui inimesel on hüüdnimi, tähendab see, et talle on pandud vale nimi.

See, et tõde ei usuta, võib teha inimesele palju rohkem haiget kui see, et valet ei usuta.

Tomi argus oli niisama suur nagu tema vapruski, nagu suurtel meestel peabki olema.

Mulle näib, et kui teil või minul tuleb valida kahe mõtte või teo vahel, peaksime meeles pidama oma surma ja püüdma elada nii, et meie surm ei tooks maailmale rõõmu.

Meil on ainult üks lugu. Kõik romaanid, kõik luuletused põhinevad hea ja halva igavesel võitlusel meis. Ja mul on tunne, et halb peab pidevalt uuesti sündima, samas kui headus, voorus on surematu. Pahel on alati uus värske noor nägu, samas kui voorus on kõigutamatult väärikas nagu ei miski muu maailmas.

Võib-olla on parim vestleja maailmas see, kes aitab teistel rääkida.

Ma ei ole mees, kes otsib tööd. Ma otsin tegevust. Ma ei vaja tööd.

Inimeselt võib kõik ära võtta, ainult mitte vabadust valida millises tahes olukorras nii- või teistsugune hoiak.

Elule ei suuda kunagi käega lüüa inimene, kes teab oma vastutust teda ootava töö või teda ootava inimese ees.

Võib-olla ma vajasin sinu nõrkust, et endale jõudu koguda.