Tsitaadid — lehekülg 10

Et tšempioniks saada, võitle veel üks raund.

Televisioon? Pool sõna ladina, pool kreeka keelest. Sellest ei saagi midagi head tulla.

Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude.

Primitivistlik kunstnik on nagu asjaarmastaja, kellel kaubal on turgu.

Ja alles siis, kui me enam ei karda, hakkame elama, nautides iga kogemust, nii valusat kui rõõmsat; elama, olles tänulik iga hetke eest, elama täiel rinnal.

Minu varajane ja võitmatu lugemiskirg... seda ei vahetaks ma ka India aarete vastu.

Ilu on esmatarbekaup.

“Ilu on tõde ja tõde on ilus,” — see on kõik,
mida me siin maailmas teame ja teadma peame.

Kui sõna “muusika” on püha ja seda tohib kasutada vaid seoses kaheksateistkümnenda ja üheksateistkümnenda sajandi muusikainstrumentidega, siis asendame selle tähendusrikkama väljendiga: “helide korraldus”.

Abielluge kõigele vaatamata. Kui satub olema hea naine, oled erand, kui halb, saab sinust filosoof.

Seal seinal on minu viimane maal hertsoginnast,
näib, nagu oleks ta elus.

Kus loodus valitseb, seal peab kunst taanduma.

Ilu on armastuse laps.

Kui inimesed vanas eas vooruslikuks muutuvad, ohverdavad nad jumalale selle, mis jäi saatanast järele.

Oh, ole vähem ilus või viibi kauem.

“Lähete teatrisse, ilma et teaksite, mida seal mängitakse?”
“Jah, üsna sageli. Mul pole aega mängukava uurida. Teatrisse minnakse ju eelkõige sõpradega kohtuma ja tõestama, et oled elus.”

Kõrgel mägedes heliseb muusika. (On sündinud laul, läinud laia ilma.)

Võrdsus on iga ühiskondliku organisatsiooni üks põhialuseid.

Ma armastan naeratusi ja naeru. Kui keegi tahab, et tema elus oleks rohkem naeratusi, peab ta looma selleks tingimused. Ja kuidas seda saavutada? Kindlasti mitte viha, armukadeduse, suure ahnuse või vihkamisega, vaid armastuse ja headusega, avatud meele ja siirusega.

Uus elu algab meie jaoks iga sekund. Mingem röömsalt selle vastu. Peame ruttama edasi, kas tahame või mitte, ja meil on parem kõndida, pilk pööratud ettepoole, selle asemel et aina tagasi vaadata.