Sünnipäeva luuletused - Originaalsed luuletused sünnipäevaks — lehekülg 2

Kõndinud elus,
ses imetavalises paigas,
seisata hetkeks
ja tagasi vaata.

Mis Sul elus vaja?
Endausku
Selgeid aateid.
Julgust, juhuseid ja jõudu.

alles sa sündisid
nii mulle näib
nüüd juba kaks kümmet
tiksunud täis

Miks küll hoiab noorust hinges
veel ka siis, kui hall on juus?
See, et elu suures ringis
igal sammul kõik on uus.

Oma elutee kevade lävel,
ära mossita nutusel näol,
vaid naerata pisaraist läbi,
lase kukkuda õhtusel käol.

Sünnipäevaks
kingi mulle kivi -
naljakas ja augukesi täis.
Tean ju küll

Peatu hetkekski Sa, ära kogu aeg rutta,
kuigi mõnus on naer, vaja vahel ka nutta.
Jätta pisara soola mõrune kibedus,
põske mööda las voolab silmavee libedus.

Need lilled sulle pühendan
ja nendega nii ühendan
ma omad soovid südamest -
õnn õitsku sul igavest.

Varbakest varjad kivide eest,
suudled seebi silmaveest.
Rajad tee, mis sirge ja sile,
kahele väiksele jalale,

Nüüd, kus sa tead juba elust
vähemalt veerandit,
vaevalt et enese valust
enam teed erandit.

Suudeldes su kuumi huuli,
kui mere tuuli, südames soojust ja hellust hinges
kallistus on see mida vajab su hing
midagi tõõelist ilusat ja head ,sulle ma

Siis elu ei jää elamata,
kui oled ise tubli,hea.
Ei pikad aastad maha mata,
kui teistest hoolid ,lugu pead.

On mõni õis ehk eredam,
kuid teine särab rohkem,
on iseloomult toredam,
kui ta õide puhkeb,

Palju õnne ja päikest Su silmi,
huulile naeratust veelgi,
see kõik, mida näen, on ilmsi,
oma säraga sütitad leegid