Varbakest varjad kivide eest, suudled seebi silmaveest. Rajad tee, mis sirge ja sile, kahele väiksele jalale, kümnele õrnale varbale. Sõrmekest hoiad häda eest, südant säästad valudest. Hingeõhuga puhud sooja kahele väiksele käele, kümnele õrnale sõrmele. Annad kodu- ja koolitee, kevade oma lapsele. Võilille kollase, metsade rohelise, selge taeva sinise.
Las olla su elus vaid rõõmsad värvid, et säraks su silmad kui heledad pärlid. Et su helisev naer ikka kaugele kajaks, et sind vajaksid need, keda sinagi vajad!
Et hommikupäikesest leiaksid virgudes ilu, et õhtuteloojang - see Sind värvima jääks, et hommikul ärgates tunned, kui kaunis on elu ja järgmine aasta Sind endiselt rõõmsana näeks!