Oma elutee kevade lävel, ära mossita nutusel näol, vaid naerata pisaraist läbi, lase kukkuda õhtusel käol. Otsi silmi, mis siiramad sõbrad kindlalt peos hoia kallima kätt, ole tugev, sest vahel on vajalik kõige valusam hüvastijätt. Hoia õnne, kui oled ta leidnud, kuigi vahel ka ootama pead. Maailmas kehtib ju tasakaal, mis ise kõik korda seab.
Las olla su elus vaid rõõmsad värvid, et säraks su silmad kui heledad pärlid. Et su helisev naer ikka kaugele kajaks, et sind vajaksid need, keda sinagi vajad!
Et hommikupäikesest leiaksid virgudes ilu, et õhtuteloojang - see Sind värvima jääks, et hommikul ärgates tunned, kui kaunis on elu ja järgmine aasta Sind endiselt rõõmsana näeks!