Luuletused ja salmid pulmadeks — lehekülg 3

Peotäis tuult ja teine tormi,
õnne – seda alati!

Elu tuleb meil kerge,
elu tuleb meil hea.
aga kui hingel valu,
aitan sind - seda tea!

Lapsepõlve maha jättes,
ühist elu alates.
Käsikäes tast läbi lähme,
õnneõisi korjates.

Armastuses kodu looge,
õnne, rõõmu sinna tooge.
Ärgu olgu üldse äikest,
olgu laste naer ja päike!

Sõprust otsides kokku saite,
teineteist leidsite, ühte jäite.
Armastust vajades,
õnneteed rajades,

Jätke meelde õnne algus,
käige ikka käsikäes!

See oli see hommik, mäletad küll,

kui lubasid mulle sa tulla.

Püüdke alati teineteist mõista,
üheskoos suudate eluraskused võita!

Et teil kestaksid pilvitud päevad
ja kurb poleks iial te meel,
selleks armastust, hellust ja õnne
kandke südamel ühisel teel!

Ta ütleb "armsaim" ja see valdab meeli,
see kuumalt puudutab su hingekeeli.
Kuid kas ta silmist sulle vastu kajab:
su kõrval tahan käia eluaja,

Teil ammugi hallid on oimudel juuksed
ja palgeil on aastate vaod.
Kuid noorus teil hinges ja säragi silmades –
et need teie juurest ei kaoks!

Leidke alati kuldne kesktee,
kuigi vahel raske on see!

Ühisteks tegudeks, mõteteks õnne!

Ühineb elutee,
ühineb õnn,
ühised raskused võidetud on.
Rõõm on kahekesi

Olgu te elu õnnerikas,
päevad päikeserikkad,
aastad rõõmurikkad,
tööd teguderikkad,

Noorpaarile rõõmsat ja ilusat algust,
jätkugu kauaks teil õnnevalgust,
ühiseks eluks piisavat klappi,
leibade tarvis mahukat kappi.

Elulaeval sõitke, sõudke,
hõbepulmadeni jõudke.
Edasi siis olgu tee
juba päris kullane!

Armastuse tõeline olemus on vabadus,
ta on seal kõige täiuslikum ja piiritum,
kus tema kandjad elavad
usalduses, võrdsuses ja üksmeeles.

Aeg voolab kui jõgi ja kaasa teid kannab,
aeg juustesse eluhõbeda annab.
Aeg ühiseid rõõme ja muresid ei mata,
aeg kaunimad ajad meelde jätab.

Soojade tuulte tulles
õide kui puhkes maa,
kahele, kes õnne leidsid,
jäägu see püsima!