Hetkel ma mõtlen niimoodi, et ...
Las ma mediteerin, sogan vähe vett
Kuid tean, et see on võimalik
Sest elus pole miski võimatu
Vaene luuletaja on ainult oma uskumuste vang
Kel tegelikult pähe sadand kullast kang
Mida ta muudkui tõstab, ise imestab
Millest elada, kuid silm on kinni
Sest kullasära tõstes pimestab
Mis asjad elus pannakse paari
Nagu luuletaja paneb riimi ritta
Sõna pulm kargab alul meelde
Sõna matuse puhul küll tahaks hammustada keelde
Kui kas poleks ilus kui kadunut poeetiliselt meenutada
Või pulmas omaenda elust loodud laulusõnadega keerutada.