Kui olen paks Arvan, et elu algab siis kui maha võtan Kui olen kõhn Polsterdatud rinnahoidja järgi ruttan Kui olen vaene Mõtlen, mis rikastel elada viga Kui olen rikas Tunnen, et olen üsna suur siga Kui olen abielus Näitan näpuga neile, kes hullavad ringi Kui olen vallaline Igatsen koridoris näha kellegi teise kingi.
Kui muusika lõppeb ning vaikusesse jään tunnen pigistust rinnus, sest näen seda äärt seda serva, mis klaasina kriipimas hinge nõiun kolme tilka verd, see maha võtab pinge
kõik su tolmused mõtted asetasin kausta enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid omaette ühinemise soove haudusid