Sa tunned kui palju elus on rõõmu Kui värske kartul ja maasikas laual Sa tunned kui palju elus on kurbust Kui pisara poetad kadunu haual Sa tunned kui palju elus on kirge Kui armununa suudluse vahetad Sa tunned kui palju elus on kaotust Kui lapse kodunt kaugele teele lähetad
Kui muusika lõppeb ning vaikusesse jään tunnen pigistust rinnus, sest näen seda äärt seda serva, mis klaasina kriipimas hinge nõiun kolme tilka verd, see maha võtab pinge
kõik su tolmused mõtted asetasin kausta enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid omaette ühinemise soove haudusid