Varia
Kirjutasid ise? Lisa oma luuletus →
Meil pole vaja meelaid sõnu
su silmist näha ürgne soov
soov tunda kirge iha mõnu
mis pakub mees kes vaimult loov
Ingel.
Üks ingel sinu kõrval on väike
ta soe kui eredalt paistev päike.
rahu oma südamesse soovi
uskumustest kinni lase sa
kõik manifitseerub kui usud,
et kõigeks võimeline oled sa
Vastu majaka kulunud kiviseina
loksub mere salapärane hing,
mis kaasa on toonud nii rõõmu kui leina
Tema tujukus on kui kinnine ring
Ma olen väsinud korjamast vihtasid sügisel
kui okstel ammu pole enam lehti
ma olen väsinud elamast reeglite järgi
mis enam ammu mu puhul ei kehti
Kõik mu sõbrad on haiged,
Hetkedest ja mälestustest.
Ja heategevus õmmeldud koos valedega,
ja siiani me loodame,
Suvel on päike, grill ja tsikid
Sest neil teada on kõik meie trikid.
Suve tuleks võtta täitsa chillilt
Kuna peolaual ootamas toit
kõik su tolmused mõtted asetasin kausta
enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi
need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid
omaette ühinemise soove haudusid
Aeg meid kõiki meeles peab,
keda räsib, keda nuumab,
aga seda teadma peab,
aega seisma panna ei saa,
Elan selles ilus,mille pintsel on jätnud.
Selles varjudeta vikerkaares,rikkusi täis aardekastis.
See looklev joon,mis siin jõeks on saanud.
Püüan sealt kala,leban soojuse kiires,