Vahel mõni hetk, üks silmapilk jääb meelde mõnest ilusast päevast, kui elu oma teel, väiksel rajal viib sinna, kus silmad meil näevad elu säravaid hetki, rõõme ja ilu, armastust, kurvemaid aegu, mida kõike on peitumas Sinus ja minus, luues pisaraid, vahel ka naeru. - Tarmo Selter - 2024
Kui muusika lõppeb ning vaikusesse jään tunnen pigistust rinnus, sest näen seda äärt seda serva, mis klaasina kriipimas hinge nõiun kolme tilka verd, see maha võtab pinge
kõik su tolmused mõtted asetasin kausta enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid omaette ühinemise soove haudusid