Ma mäletan aegu millal olid tuned ja emotsioonid,
Aga nüüd ma tunnen vaid tühjust.
Ma mäletan aega millal ma nägin iga hommik päikest,
Aga nüüd ainus päike mida ma näen on pilve taga.
Ma näen pilte pruunisilmest naerupallist,
Aga nüüd ma näen vaid silmi täis tühjust.
Ma mäletan pisaraid voolamas mööda nägu,
Aga nüüd ei saa neid pisaraid isegi mitte suurim valu.
Ma mäletan neid südamelööke mis olid jõulised,
Aga nüüd kahtlen südame eksisteerimises.
Ma mäletan auku selle maja kõrval, kust välja sai ronitud,
Nüüd on alles vaid auk, millel pole ääri.