luuletused.ee

Elu

Usu või ära usu

3,00 · 4 hinnangut Kopeeritud 10× 24 rida

Ma jälle hinge puistan,
nutan, kaeban, otsin lohutust.
Mõnikord ma luiskan,
ajan lihtsalt jama suust.


Tahad, usu, või ära usu
-igaühel on vaba voli.
Mina korjan mälu rusud,
taastan ingli või hirmsat kolli.

Lendan taevasse või rooman
(kui tiivad kärbitud just on),
kuu sul kingiks luban
ja sinu nimi luuletusse koon.

Kui õhtuloojangusse armun,
olen pisarateni haavatav ja õrn.
Hommikul ma maailma päästma torman,
aga mõnikord võin olla tõeline mõrd.

Luban endale ma seda luksust
elus olla see, kes olen
ja nii kaua kui süda tuksub,
valin ise erinevaid rolle.

Pole vaja mind hukka mõista,
ma ise tuhka pähe raputan,
lapse moodi rõõmust hõiskan
ja veel käsi plaksutan.

Kas see luuletus sobis?
Kellele see sobib?

Rohkem selliseid

  1. Ära jäta mind

    Kuidas tahaks, et Sa teaks, et ma hoolin
    Juba ammu, ma ei vali enam pooli
    Olen Sinu ja teisi ma ei näe
    Palun hoia mu ümber oma käed

    Loe edasi (veel 9 rida) → 11 rida Kopeeritud 559×
  2. Naudi

    Homne on homne päev
    Eilne on unustatud vaev
    Kõik, mis meil kättesaadav
    On tänane soovide kaev

    Loe edasi (veel 8 rida) → 12 rida Kopeeritud 143×
  3. Elu õpetas mulle

    Elu õpetas mulle,
    et lase lahti kui hoida ei jõua
    lase lahti, kui haige teeb
    kui valu toob,

    Loe edasi (veel 7 rida) → 10 rida Kopeeritud 65×
  4. Aeg

    Mis paneb päikese tõusma ja loojuma,
    mis muudab ema juuksed halliks,
    mis paneb pilved taevas liikuma,
    mis teeb inimesed üksteisele kalliks?

    Loe edasi (veel 20 rida) → 20 rida Kopeeritud 63×
  5. Rahu

    rahu oma südamesse soovi
    uskumustest kinni lase sa
    kõik manifitseerub kui usud,
    et kõigeks võimeline oled sa

    Loe edasi (veel 10 rida) → 12 rida Kopeeritud 56×
  6. Ingel

    ma iial ei unusta su siniseid silmi
    külma varahommikut
    kontskingade klõbinat
    kohvrite masendavat raskust

    Loe edasi (veel 12 rida) → 13 rida Kopeeritud 38×
  7. Ei vaata tagasi

    Kui muusika lõppeb ning vaikusesse jään
    tunnen pigistust rinnus, sest näen seda äärt
    seda serva, mis klaasina kriipimas hinge
    nõiun kolme tilka verd, see maha võtab pinge

    Loe edasi (veel 10 rida) → 14 rida Kopeeritud 26×
  8. Unistus

    Näe, mäletan, kuid vanust polnud palju
    Oli sügis öö, ja mullast lõhnas kesa.
    Üks ainus mõte peas, sääl nagu kalju
    Üks unistus mu pähe teinud pesa.

    Loe edasi (veel 15 rida) → 16 rida Kopeeritud 22×
  9. Kuni surmani

    Kõik mu sõbrad on haiged,
    Hetkedest ja mälestustest.
    Ja heategevus õmmeldud koos valedega,
    ja siiani me loodame,

    Loe edasi (veel 16 rida) → 17 rida Kopeeritud 19×
  10. Tähelend

    kõik su tolmused mõtted asetasin kausta
    enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi
    need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid
    omaette ühinemise soove haudusid

    Loe edasi (veel 15 rida) → 16 rida Kopeeritud 13×

Kõik luuletused: Elu →