Ma kõnnin keset rahvamassi Lähen nii, et keegi ei kuule Astun tasa ja keegi mind ei tunne Olen eestlane Iirimaal... Dublinis, kus rahvast murdu Ja mind ei nähta Minust välja ei tehta Nagu kodutust kassist Aga tahan eralduda rahvamassist Sestap laulan oo- oo olen eestlane Iirimaal Dublinis, kus keegi ei tunne kõnnivad mööda kui kodutust kassist aga tahan eralduda rahvamassist
Kui muusika lõppeb ning vaikusesse jään tunnen pigistust rinnus, sest näen seda äärt seda serva, mis klaasina kriipimas hinge nõiun kolme tilka verd, see maha võtab pinge
kõik su tolmused mõtted asetasin kausta enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid omaette ühinemise soove haudusid