Tsitaadid — lehekülg 92

Kuldkalad on muinasjutus, samas kui tegelik elumeri on kalu täis. Suuremaid ja väiksemaid, kuid reaalseid ja püütavaid. Püüdkem siis neid.

Ma olen veendunud, et iga ühiskond, mis takistab vaba mõtte levikut, lõpetab prügikastis.

Naer on päike, mis hajutab talve inimese näolt.

Ei mak­sa roh­kem kläh­vi­da, kui ole­me val­mis te­gu­de­ga väl­ja lu­nas­ta­ma.

Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud. Me pole enam muretud — oleme kohutavalt ükskõiksed.

Valmisolek surmaks on üks elamise suurtest saladustest.

Inimene on ainus olend, kes tarbib, ise tootmata. Inimene ei anna piima, ei mune mune, ta on liiga nõrk atra vedama, ta ei suuda nii kiiresti joosta, et jänest kätte saada. Ometi on ta kõigi loomade isand. Ta paneb nad tööle, vastutasuks andes neile vaid selle pisku, mis on vajalik, et nad nälga ei sureks, ülejäänu aga jätab endale.

“Aga inimene ei ole alistumiseks loodud,” ütles ta. “Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida.”

“Ay,” ütles ta valjusti. Seda lühikest sõna pole võimalik tõlkida ja ega see muud tähendagi peale häälitsuse, mida inimene siis tahtmatult teeb, kui ta tunneb, et läbi tema käte lüüakse nael puusse.

Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüakse.

Väiksena sundisid täiskasvanud küsimusi peale. Kelleks sa tahad saada? Peab tahtma kellekski saada. Vastused “tahan saada emaks” või “tahan saada nii suureks nagu onu Raivo” ei lähe arvesse. Nõutakse täielikku enda orjusse andmist. Kas korstnapühkija või kosmonaut. Vali!

Ükskord me võidame niikuinii!

Hirm kestab hetkeni, mil juhutb möödapääsmatu.

Intelligentne inimene käitub vastavalt olukorrale, rumal inimene aga lähtub dogmadest. Rumal inimene ümbritseb end keeldude ja käskudega, tal pole julgust end usaldada. Intelligentne inimene käitub vastavalt sisetundele ja usaldab oma olemust.

Kerge on hukka mõista ja julge olla, kui sul midagi ei ole. Kui sul aga midagi on, siis muutub elu teiseks.

Naer on parem kui nutt. Eriti siis, kui neist mõlemast mingit kasu pole.

Kui sa oled nii kehv, et sul pole vaenlasi, siis sa ilmselt ei tee midagi või teed midagi nii halli, mis kellelegi korda ei lähe.

Las kiidavad sind su teod, mitte keel.

Meil on kaks kõrva ja ainult üks keel — et me rohkem kuulaksime ja vähem räägiksime.

Keegi ei taha esimesena järele anda. Niipea aga, kui üks on söandanud teha üllameelse teo, pingutab teine juba kõigest väest, et esimest suuremeelsuses üle trumbata.