Tsitaadid — lehekülg 89

Me oleme tehtud sellest samast ainest, millest unenäod.

.Armastus on müsteerium, loov ja hävitav alge. Armastus sünnib valu ja verega, lahkub kannatuses ja agoonias, ent armastus ise on ülev ja kaunis. Armastus — kui ilus ja julm on see sõna.

Sinu süda teab nii eilse kui ka homse saladusi! Tuleb vaid vaikimisi kuulata ja su hing kostab, et eilne pole muud kui tänase mälestus, ja homne, see on tänase unistus.

Uitas veidi unistustemaal ja lõpuks ärkas tühises reaalsuses.

Mõtle igal hommikul, et võibolla õhtuni sa enam ei ela. Ja kui oled õhtuni jõudnud, siis ära luba enesele hommikut. Ole alati valmis, sest see tuleb tunnil, mil sa ei oota!

Ja võibolla siis, kui nad üksi jäävad ja oma buduaari vaikuses valjusti iseendaga räägivad, pudeneb nendegi suust kummalisi asju; sest ka nende maailmas, nagu igas teiseski, on suurem osa kõigest toimuvast roppus ja ilgus, räpane nagu prügikast ikka, ainult, et neil on piisavalt vedanud ja nad võivad kastile kaane peale panna.

Te pesete aknaid, puhastate oma laudu ja riideid, aga te unustate pesta oma meelt.

Ma pole eales näinud mõnd teist kohta, mis oleks suguliste peibutiste poolest niisama mitmekesine nagu Pariis. Niipea kui mõni naine jääb ilma esihambast või silmast või jalast, hakkab ta elama ulaelu. Ameerikas sureks naine nälga, kui tema ainsaks omaduseks, mis külge tõmbab, oleks ihuviga. Aga siin on teisiti. Puuduvat hammast või sisselangenud nina või allavajunud emakoda — igasugust häda, mis võimendab naisterahva loomuomast näotust, käsitatakse nagu lisavürtsi, mehe tuimaks kulunud ihade virgutajat.

Kuni pole olemas kübekest tunnet, puudub aktil inimlik tähendus.

Ta oli null, ja isegi see, et ta oli surnud, ei lisanud ta nimele ühtegi teist arvu.

Maailmas on inimesi, kes on nii pentsikud tüübid, et isegi nende surm on naeruväärne.

Harilikult kukub ta ärgates ikka sajatama ennast või oma tööd või elu. Harilikult on ta ärgates ikka ääretult tüdinud ja löödud, tusane sellepärast, et ta öösel ära ei surnud.

India vaenlane on aja vaim, see tagasipöördumatu kellaosuti. Miski ei suuda talitseda seda viirust, mis mürgitab tervet maailma. Ameerika on kehastunud viimnepäev. Ta kisub terve maailma enda järel põrguauku.

Kui oht on tõsine, hoiavad kõik kokku.

Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd.

Jumal on määranud inimesed mööda maanteed astuma, aga mina sülitan sellele ja turnin trossil.

Ainult see, kes kasvatuse kaudu koolis on tutvunud isamaa kultuurilise, majandusliku ja eelkõige poliitilise ülevusega, võib sisemise uhkusega selle üle, et ta kuulub antud rahva juurde, tungida asja olemusse. Võidelda jaksan ma vaid siis, kui ma armastan. Armastada suudan vaid siis, kui ma austan, austada aga võin vaid seda, mida ma vähemalt tunnen.

Andke vägijooki norutajale ja veini sellele, kelle hing on kibestunud, et ta jooks ja unustaks oma vaesuse ega mõtleks enam oma vaevale!

Kuulates tema Ameerika-jutte, näen ma, kui mõttetu on oodata Gandhilt imet, mis vääraks saatuse kulgu, India vaenlane ei ole mitte Inglismaa, vaid Ameerika.

Sellisena ta mulle meeldib. Eriti meeldib mulle tema suur kõht ja kõik see, mida on läinud selle jaoks tarvis.