Tsitaadid — lehekülg 6

Kunst on armukade südamedaam, ning kui mees on andekas maalikunstis, luules, muusikas, arhitektuuris või filosoofias, saab temast vilets abikaasa ja pereisa.

Inimene on vabaks mõistetud.

Fantaasia on teadmisest tähtsam.

Rõõmsad inimesed on nagu päikesesära, nad teevad õnnelikuks kõik enda ümber.

Seega on näitlemine kõigist kunstidest madalaim, kui seda üldse võib kunstiks nimetada.

Sõprus, kallihinnaline palsam... Naeratus keset süngeid kulmukortsutusi on kui sulnis valgus, erakla, varjupaik, nauding.

Vabadus on jagamatu mõiste. Kui tahame vabadust nautida ja selle eest võitleme, siis peame nõustuma selle kuulumisega igale inimele, olgu ta rikas või vaene, olgu ta meie poolt või vastu, sõltumata rassist ja nahavärvist.

Naeratuse keel on kõigi rahvaste jaoks ühine.

Kas pole kummaline, et üheks asjaks, mida iga inimene ootab, nimelt vanaduseks, ei tee ta kunagi ettevalmistusi.

Luuletaja saab inimeste üle võimu omada vaid siis, kui on ise inimlikum.

See, et prügi prügikasti käib, on vist maailma kõige elementaarsem asi.

Kuid nagu osuti ei seisa kellal,
vaid numbreid mööda hiilib tasapisi,
ka sinu palge veetlev jume sellal,
kui paistab püsiv, muutub salamisi.

Vanaduses pole me sugugi paremad nõuandjad kui noorena, võibolla oleme viletsamadki, sest aeg võtab rohkem kui annab.

Miski pole nii hale ja kurb kui kunst, mis huvitub vaid iseenesest, mitte selle objektist.

Õpi tervitama oma sõpru naeratusega. Nad juba kannavad oma südames liiga palju kulmukortsutusi ja sul pole vaja neid omadega koormata.

Ma temas vastutulelikkust kasvatan;
sest kingiks südameid ei saa, need tuleb välja teenida
neil, kelle ilu pole täiuslik.

Võim kaldub korrumpeerima ja piiramatu võim korrumpeerib täielikult. Peaaegu viimane kui üks suurmees on halb inimene.

Ainult teiste heaks elatud elu on väärt elamist.

Ta uljast palet keskea märgiks
aeg kergelt pitsatiga puudutas,
ent tõele seatud pole tõkkeid,
ei jahutatud kirelõkkeid.

Jah, ma tahan midagi: tahan vabadust, inimväärset elu, ma pole loom.