Võtke minevikku kui õppetundi ja vaadake, mida saate teha tulevikus. Just sellepärast tasuks võtta minevikku kui saatust, aga tulevikku kui vaba tahet. See on arukas.
Mulle teeb viha, kui ma olen leidnud toote, mis mulle meeldib ja vastab mu vajadustele, ja siis nad muudavad seda. Nad „täiustavad“ seda. Ma vihkan „uuendatud ja täiustatud“ asju. Minu arust peaksid nad selle asemel välja laskma täiesti uue toote ning vana rahule jätma.
Kui surm paistaks vähem veider ja talle pööratakse vähem tähelepanu, siis sa tajuks oma isiksust seoses surmaga palju vähem, ja ka hirm muutuks väiksemaks.
Kas see on ka tulevikus nii? Kas tänased väärtused on alati eilsed odavad pisiasjad? Kas meie trafaretsed taimornamendiga taldrikud kaunistavad kunagi 2000. aastal ridadena kõrgema klassi kaminasimsse?