Tsitaadid — lehekülg 104

Ainult üks asi maailmas on hullem kui see, et sinust räägitakse, ning nimelt, et sinust ei räägita.

Küll kirbud end päästavad, kui lammast ohverdatakse.

Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud.

Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud.

Lollus on tugevam kui tarkus.

Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni kuni päike paistab.

Midagi kasulikku pole ühegi jumalaga peale hakata, need on rohkem nagu sõled või helmed, lihtsalt ilu pärast.

Inimene tahab endale ikka väikesegi võimaluse jätta, ta ei lepi kunagi paratamatusega.

Lollus on alandav, mitte tarkus.

Minevik on fakt. Tulevik on see, mida on võimalik muuta.

Uue lõpu alguses ei paista kunagi valgus.

Sageli on kaugus tühi, ja teie ratsutate elust mööda – elu kõnnib vaikselt ja alandlikult maantekraavis ning tassib oma rasket koormat.

Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on.

Oh, ärge kirjutage minu kohta: “Suri suurtes valudes.”
Vaid: “Kolis teisele planeedile!”

Parem püsti surra, kui põlvili elada.

Küll põgeneja püüab kõigest väest,
ent elu hiljem siiski tuleb anda käest.

Kui surm kõrvad sulgeb,
pole vaikus kiiduhüüetest sugugi kehvem.

Kaamenäolise surma jalg taob nii vaese mehe hurtsiku kui ka kuningalossi uksele.

Nad teatasid kirikuteenrile
ja too lõi kella.

See on kummaline valu. Surra igatsusest millegi järele, mida sul kunagi ei õnnestunud läbi elada.