Tsitaadid — lehekülg 102

Sõja ajal seadused vaikivad.

Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada ka sind ennast.

Raamatutel on samad vaenlased nagu inimestel: tuli, kuivus, parasiidid, ilm ja nende enda sisu.

Lollid kasutavad tarkasid samal eesmärgil nagu noorukid kõrge kontsaga kingi.

Mu tervis on hea, olen rahul kõigega, mis minu ümber on, ent võin sellegipoolest kinnitada, et olen valmis kõik maha jätma juba sel aastal, selsamal päeval ja tunnil.

Kui aeg saab täis, peaks inimene lahkuma, mitte hoidma liiga kaua kohta siin ilmas, millele järgmised tahavad astuda.

Sõidame üle jõe ja istume puude varju.

Koerte pidu algas siis, kui tulid kontvõõrad.

Halbu ametnikke valivad head kodanikud, kes ei hääleta.

Riigi käekäik sõltub inimeste haridusest.

Poliitikud nagu mähkmed vajavad vahetamist, ja põhjuski on sama.

Demokraatias saavad idioodid valida, diktatuuris saavad nad valitseda.

Mida korrumpeerunum riik, seda rohkem seadusi.

Karikaturistil peavad olema terav silm, kindel käsi ja kiired jalad.

Ainult haritud saavad olla vabad.

Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle.

Usk võtab omaks paljud vasturääkivad tõed.

Pole paremat kooli, kui ebaõnn.

Vabadus on vaid vahemaa jahtija ja jahitava vahel.

Budism on religiooniks muutunud ateism.