Sünnipäeva luuletused - Originaalsed luuletused sünnipäevaks

Palju õnne ja päikest Su silmi,
huulile naeratust veelgi,
see kõik, mida näen, on ilmsi,
oma säraga sütitad leegid

On mõni õis ehk eredam,
kuid teine särab rohkem,
on iseloomult toredam,
kui ta õide puhkeb,

Pisut südamlikkust igaüks meist vajab,
oma teed nii raskelt, mõeldes plaanitult ta ajab,
pisut rõõmu hingesoojust igaüks meist soovib,
olla teistest parem elus korra proovib.

Tervist, õnne, rahu, rikkust,
tundeid helli, südamlikkust,
lastest rõõmu, mehest uhkust,
parasjagu tööd ja puhkust,

Ole õunapuu õite valgus,
Mitte lõpp, vaid alati algus.
Ole kastaniküünalde roosa,
Ja kokku nii luule kui proosa.

Need lilled sulle pühendan
ja nendega nii ühendan
ma omad soovid südamest -
õnn õitsku sul igavest.

Kõndinud elus,
ses imetavalises paigas,
seisata hetkeks
ja tagasi vaata.

Peatu hetkekski Sa, ära kogu aeg rutta,
kuigi mõnus on naer, vaja vahel ka nutta.
Jätta pisara soola mõrune kibedus,
põske mööda las voolab silmavee libedus.

Nüüd, kus sa tead juba elust
vähemalt veerandit,
vaevalt et enese valust
enam teed erandit.

On vahest küll kahju,
kuid tunneme ikka,
et küpsemalt elu on
suurem ja rikkam.

Võta endale aega töö tegemiseks
see on edukuse hind.
Võta endale aega mõtlemiseks
see on jõu allikas.

Otsi virmaliste valgust,
kanna hinges vikerkaart,
päeva päiksekiirte algust
kui see läheb üle maa.

Kas mäletad, kui olid alles väike
ja igas päevas helises su naer.
Siis elu tundus olema kui päike
ja pikkamööda voolavat näis aeg.

Me soovime Sul jõudu, jaksu,
et tervis püsiks ikka hea
ja elu keerulistel teedel
ka süda kindlalt vastu peaks.

Mis Sul elus vaja?
Endausku
Selgeid aateid.
Julgust, juhuseid ja jõudu.

Oma elutee kevade lävel,
ära mossita nutusel näol,
vaid naerata pisaraist läbi,
lase kukkuda õhtusel käol.

Õnn sind ei ootagi mägede taga,
kaugetel sinistel randadel.
Vaid ta öösel su padja all magab,
päeviti tallab su kandadel.

Õnn ei ole ime mingi,
ei ta kanna kuldseid kingi.
Teda otsida ei tasu,
Imemaal - ta seal ei asu.

Et oleks Sinu silmis ikka sära
ja elu pakuks rõõmu, rahuldust,
et iga aasta oleks õnnele uus värav,
tuues kaasa väikest seiklust, rahutust,

Ta tuli ja silmis tal naer
langes kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg
langes sellesse hommikusse.