Sünnipäeva luuletused - Originaalsed luuletused sünnipäevaks — lehekülg 2

Sa oma rõõmu kaasas kanna
ja relvaks kasuta,
sa võta kõik,
mis elu annab,

Õnn ei ole ime mingi,
ei ta kanna kuldseid kingi.
Teda otsida ei tasu,
Imemaal - ta seal ei asu.

Ole õunapuu õite valgus,
Mitte lõpp, vaid alati algus.
Ole kastaniküünalde roosa,
Ja kokku nii luule kui proosa.

Mida Sulle soovida -
ei tea...
Ja sellepärast soovime:
jää alati lihtsaks ja heaks.

Öeldakse, et inimesed tulevad ja lähevad.
On inimesi, kes tulevad ja kunagi ei lähe.
Nad on sooja hommiku sarnased.
Sina oled üks nendest!

Tulevad tagasi lõod ja luiged,
tuleb tagasi pääsulind.
Ei tule tagasi elatud aastad,
kuid nooreks jäägu Su süda ja hing!

Ära ütle kui hommik on udus,
et homset sa enam ei oota.
Vaata ringi - nii palju ilusat on ees,
tuleb uskuda ainult ja loota.

Kui enne "aga" oli kõik veel korras,
kuid peale "aga" kurgus klimp,
siis rohkem seotust sõnadeta
võiks anda väike lillekimp.

Õnn on suurtes ja väikestes töödes,
pikkades päevades, uneta öödes.
Õnn on hetk, mis kaunis kui ime,
õnn on see, mil polegi nime.

Eluteed soovin sul meeletult pikka,
armastust kuumemat lõõmavast lõkkest.
Austust ja edu ning lõbusat meelt,
kõike sul olgu su pikal teel.

Sa olid pisikene armas plika,
kel päikesetäpid põskedel reas.
Sul mõni hammas suust puudu oli ikka
ja valendavad patsijupid peas.

alles sa sündisid
nii mulle näib
nüüd juba kaks kümmet
tiksunud täis

Hellust ja õrnust on kõigile vaja.
Õnnel on sageli segased rajad.
Päevi on halbu, päevi on häid.
Las tänane rõõmsamast rõõmsam Sul näib!

kui Su soove ma teaks,
täidaks nad kõik Su meeleheaks.
saadaksin lilled kuid närtsivad need,
tuleksin ise kuid pikad on teed.

Õnne sulle ma ei soovi
õnn on kiire kaduma.
Soovin sulle julget süda
kõiges peale hakata.

Sünnipäevaks
kingi mulle kivi -
naljakas ja augukesi täis.
Tean ju küll

Jätkugu Sul alatiseks jaksu
nutta, naerda, andeks anda,
oma rõõmu, oma muret
nagu lillekimpu kanda!

On vahest küll kahju,
kuid tunneme ikka,
et küpsemalt elu on
suurem ja rikkam.

Aastad kaovad nagu lained randa,
kõige suuremaidki püüab kaldaviirg.
Kaunid aastad - ei neid tahaks anda.
Siiski tuulepuhang endaga nad viib.

Pisut südamlikkust igaüks meist vajab,
oma teed nii raskelt, mõeldes plaanitult ta ajab,
pisut rõõmu hingesoojust igaüks meist soovib,
olla teistest parem elus korra proovib.