Isadepäev
Kirjutasid ise? Lisa oma luuletus →
Minu kallis isa ole ikka tark ja visa.
Minu kallis isa ei sinu peale kisa.
Minu kallis isa see kõige tähtsam rida tuleb nüüd ja kohe.
Mull kõige armsam oled ja see ei ole viga.
Mis sest, et
vahemaad me vahel pikad,
Sinuga me mõtteis ikka!
... ja Su põlvel "sõita" ihka,
Kui isa räägib, siis ma kuulan
kõrvad kikkis igat sõna,
nii palju tarkust, õpetusi,
ei kuskilt mujalt kaasa saa!
Sellist nõu ja julgustust
kui mulle, sina, isa,
ei suuda keegi teine
iial, eales anda.
Isa rassib jube palju,
tugevam ta on kui kalju,
talle saame loota me,
temast palju hoolime!
Mehed võtsid sirgelt ritta,
otsustasid minna itta,
kaitsma maad,mis kuulus neile,
kaugetele,õnnetuile.
Isa on mul tõsine, karm ja tugev Eesti mees!
Aga seda väliselt, mitte hinge sees!
Tegelikkuses ta tihti, alatasa nalja teeb!
Isa kallis oled mull
sind ei asenda isegi kunn.
Kui siis käes isadepäev
siis tõused sa võluväel.
Ka kõige karmimas mehes
peitub väikene laps,
oma lapsega mängides
saab temast siis paps,
Isa nagu mõmiseb
kui veidi naerab ta,
kogu tuba kõmiseb
siis ilma vaevata.