Vahest tulvil on meie mõtted vabaduse hind ja elu tõkked kasutades oma oskusi ja võtteid sinu südamese süütasin ma kuumi lõkkeid sinule ma alati ju mõtlen sinu pärast elus püsin ja edasi ma võitlen nähes sinu süda säriseb võpatab ja väriseb sinule luksub minu hing Ja tuksub minu rind kuna ma ju tõesti ainult armastan ju sind sinu huultelt langeb roose sinu armastus annab üledoose ära muretse nüüd kallike Kui ma olen kadunud see kõik kestab päevani kui oled vana kortsus ja peast juba hallike siin kohal lõpeb ka viimane muinasjutu lõik ära mind unusta sest sa olid minu jaoks ju kõik
sina...sa oled see, kes paneb mu südame põksuma sina...sa oled see, kes teeb mu maailma värviliseks sina...sa oled see, kes on ja jääb mu südamesse sina...sa oledmu elu ilusaks maalinud