On pärnu rannas kätte jõudnud eha.
On kuulda kajakate kurbi nuukseid.
Kui silman paljast neidu, kes näpib juukseid,
siis põõsast vaatan vaikselt tema keha.
Ta valged riided on tema kõrval maas.
Ma astun sammu tema poole edasi,
teise, viieteistkümnendagi sedasi.
Ma vaatan tema luigekeha taas.
Kas siit on tulemas me kaunis suhe,
sest vargsi lähen pikaks nagu juhe?
Ütlen talle tere häälel kähedal.
Pärast väikest möllu Pärnu rannal,
käib ka klõpsti kinni püksipannal.
Võiks kokku saada teinekordki taas.