Anna andeks ja unusta valu,
andesta, kuid ma pisaraid ei talu.
Andesta, kuid jääda ma ei või,
andesta,et Jumal mind Sinu kõrvale tõi.
Andesta, et lähen, kuid südames piin,
voolab justkui kaktuseviin.
Andesta, et elus on nõnda-
mäletad üht ja unustad mõnda.
Andesta,et olla enam ei suuda,
andesta, kuid mu tundeid enam keegi ei muuda.
Andesta,et möödun Sinust taas,
ning ei aita Sind,kui oled abituna maas.
Andesta, ei armasta ma enam Sind,
ja mul on ükskõik- vihkad või armastad mind.
Andesta, kuid liiga valus on mu tee,
ja veelgi valusamaks läks nüüdsest see.
Andesta, sest nii valus on kuulata Su valet,
näha läbi seda valelikku palet.
Andesta, et enam ei saa olla kui sõber,
mu süda on niigi valus ja nõder.
Andesta, nüüd Sina mulle, sest valetan Sulle,
tegelikult, liialt haiget tegid mulle.
Andesta, kui suudad Sa veel-
ehk kohtad uut ja paremat oma eluteel.