mängis sõdurikvartett seisin seal, nautisin hetkeks viisijuppi mundris soldatid marssisid uhkelt ringi näitasid lähedastele ja kallimatele ümbrust nii ma seisin seal, kaotanuna omad silmist kui järsku tajusin sooja pilku pöörasin pead ja nägin nägin inimmasside vahel musta rüütlit kauguses, veetlev nagu ladva õun just nagu inglid olid lubanud võtsin sammud tema suunas nagu eelnevalt plaaninult sinnapoole astuda ta tegi sama möödusime üksteisest kui võõrad 'ma tean, et sa nägid, ma nägin' hing tundis ära teenimatult haihtusin lummatuna nende sünksiniste silmade ees "minu" olemasolu kahanes enesehinnang alanes, alandus, alistus olukorrale rüü langes sulas pilgu jäises kires ja voolas kehalt maha maha jättes januse raja...kuivas seegi tolmuks kõnniteekividel 'kui see oleks vaid olnud mõeldud nii minema järgmises elus me tõeliselt koos võiks olla sa oleks mu abikaasa ja mina sinu igavesti' nüüd meeles vaid nende hoomade lasuur, hoomamatust tervikust 'kui see oleks vaid olnud mõeldud juhtuma'
Enne uinumist silmapiiri poole vaatan ja ilusat und Sulle sosistades soovin, miljon suudlust ma tahaks Sulle saata ja loodan, et ikka veel minust hoolid.