Tunnen ülesse tõusvat kurguni kinninööbitavat valu
Tahan karjuda, anna andeks ma seda kauem ei talu
Milleks lubada, kui kotis vaid tolm ja nöörijupid
Milleks üldse anda, kui tunned, et elan su kukil
Võtan aususe kordi ennem kui ilusad valed
Valed väljatulles südamele ei anna alet
Põlen oodates küünlajupina , mis ragistab tahti
Lõpuks kustun, sest endiselt mu jaoks sul pole mahti