Väikesed käed kirjutavad liivale, emake pai, tule mulle järele. Ma ootan nii väga sind, misjaoks küll hülgasid mind? Kas saab, siis oma last, ei armastada saa, armastada ei saa... Mul ei ole oma tuba, enda juurde sa ei luba! Kelle oma olen mina, ...
No tõesti kas? Seal oli kes? Sudune taevas! Kes seda küll kaevas? Mees on laevas. Lapsed naermas. Toas naine ootas, silmad koopas! Tahaks ära kuule. õrna suudlust suule. ...
Sa lähed ja siis on mul tunne, et ma ei näe sind kunagi jääb vaid mälestus ja valutav hing. Sa tuled ja naerad, aga mina lähen nuttes. Jääb vaid igatsus ja hinge mattev soov. Armastada ja olla armastatud. Ma tahaks sind puudutada, aga ma kardan, et see on vaid hetke olemus miraaz. Mis hajub ja mu käed vajuvad lõputusse igavikku mis matab. ...
Su kaotasin ma, ei suuda nuttu lõpetada. Kas kunagi veel näeme, või oma teed mööda läeme. Kas kohtan sind veel, või unustan teel. Võtsid kaasa osa minust, siiski hoolisin ma sinust. Hoolin siiani. ...
