Tahaks nautida aega, muretut kui lapse naer,
seda aega kui on sume ja põllul õitseb kaer.
Seljast heidetud argipäeva vaev,
ja paistmas paradiisi viiv laev.
Tahaks päeva mil tärkab esimene võilille õis,
olla maal kui on koduõllest pundund põis.
Päiksekäes siis kärbes on sulanud võis,
kuldse jume saanud isegi Jüri Mõis.
Tahaks tunda suve maantee surinat,
kuulda lämmit lõpetava äikse mürinat.
Kui bongist kõlamas on lurinat,
ja kuulda pole ühtki nurinat.
Juba tahaks suve suurt nagu Everest,
tahaks seda vallutada, olla Ever Best.
Juba tahaks vaadata Võsurannas loojangut,
aga veel teen tööd, teen toodangut.